Saida Mak Estasaun Radio Komunidade, Tamba Sa Bolu Radio Komunidade, No Prinsipiu Radio Komunidade

0
4,168 views
Atu garante povu kbi’it laek sira nia lian husi base ba nasional nune’e governu, estadu ho instituisaun relevante sira bele rona no hatene tuir konstituisaun RDTL haruka iha artigu 41, mak Konselho Radio Komunidade Maubisse Mau-Loko hamutuk ho Jestor Radio Komunidade Maubisse Mau-Loko, tur hamutuk no fo hanoin ba malun hodi hakerek no formula Estatuto ida kona ba Radio Komunidade Maubisse Mau-Loko hodi bele estabelese. Konstituisaun da Repúblika Demokrátika de Timor-Leste artigo.41.o  koalia kona ba Liberdade imprensa no komunikasaun sosial ninian mak hanesan:   Iha garantia ba liberdade imprensa nian no ba meius komunikasaun sosial.Halo parte liberdade imprensa nian, liberdade koalia nian no hamoris/hakiak jornalista sira, asesu ba fontes kona-ba imformasaun, liberdade editorial, protesaun ba independensia no ba segredu profisional no mos direitu atu halo jornal, publikasaun ninian no meius difuzaun selu-seluk tan.Labele permite monopoliu kona ba meiu komunikasaun sosial sira.Estadu hametin liberdade no independensia ba orgaun publiku kona ba komunikasaun sosial, husi poder politiku no poder ekonómiku.Estadu hametin ezistensia ba servisu publiku ida iha radio no televizaun, ne’ebe senti livre, hare’e mos ba objectivu seluk, hanesan protesaun no divulgasaun kona-ba kultura no tradisaun Republika Demokratika Timor-Leste nian, no fo garantia ba ema ida-idak atu hatene nia hanoin rasik.Estasaun emisora radiufuzaun no radiu televizaun nian bele hala’o deit ho lisensa tuir lei haruka.

Bazeia ba Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste artigu 41 o  aline 2 ho aline 5 katak “Halo parte liberdade imprensa nian, liberdade koalia nian no hamoris/hakiak jornalista sira, asesu ba fontes kona-ba imformasaun, liberdade editorial, protesaun ba independensia no ba segredu profisional no mos direitu atu halo jornal, publikasaun ninian no meius difuzaun selu-seluk tan”. “Estadu hametin ezistensia ba servisu publiku ida iha radio no televizaun, ne’ebe senti livre, hare’e mos ba objectivu seluk, hanesan protesaun no divulgasaun kona-ba kultura no tradisaun Republika Demokratika Timor-Leste nian, no fo garantia ba ema ida-idak atu hatene nia hanoin rasik”. Tuir mai ita ba hatene saida mak Radio Komunidade no Oinsa Radio Komunidade nia lalaok.

TAMBA SA MAK BOLU RADIO KOMUNIDADE?

  1. Radio komunidade nu’udar radio ne’ebe iha karakteristika  diferente ho radio publiku, no radio komersiu, radio partidu politika no radio relijiaun.
  2.  radio komunidade wainhira eziste iha participasaun husi komunidade
  3. Radio komunidade sei fo sai informasaun kona ba saida mak komunidade precisa, no RKM nia orientasaun la buka lukru no RKM nia orientasaun prinsipal mak promove
  4. RKM hanesan meus ida atu enkoraja komunidade hodi hat’o sira nia difikuldades liu husi dalan dialogo ne’ebe sai hanesan parte fundamental husi kultura demokrasia.

SAIDA MAK ESTASAUN RADIO KOMUNIDADE?

  1. RKM nu’udar estasaun radio ida ne’ebe ninia area kobertura ladun luan hanesan radio publiku no radio komersiu nomos radio media sira seluk inklui media onlain.
    1. RKM iha nia estrutura ne’ebe diferente ho radio Publiku no Radio Komersiu, tamba radio komunidade nia nain mak komunidade.
    1. Iha dalan oi-oin atu deskreve saida mak estasaun RKM. Exemplu: RKM bele fo sai programa radio tuir dialetu komunidade ne’ebe mak iha area kobertura. UNESCO iha nia livru manual “how to Do Community Radio” katak, “estasaun ida servi iha komunidade” kona ba komunidade no husi komunidade”.

PRINSIPIU RADIO KOMUNIDADE:

  1. Servi ba komunidade
  2. Enkoraza demokrasia partisipatoriu
  3. Fo biban ba membru komunidade atu espresa sira nia opiniaun partikular sira ne’ebe la iha asesu ba media masa/imprimi
  4. Hetan sustentabilidade husi komunidade nia participasaun no la konsidera hanesan radio komersiu
  5. Nain no jestaun mak reprezentante husi komunidade
  6. Promove komunidade nia produtu lokal sira liu husi dezemina informasaun
  7. Hasae influensia informasaun ne’ebe mak los no balansu ba no iha komunidade nia laran
  8. La hetan lukru no labuka lukru husi aktividades sira ne’ebe halao iha Estasaun RKM
  9. Autoriza forum atu halo prog. Kultura lokal no dalen lokal sira.

ESTRUTURA ESTASAUN RADIO KOMUNIDADE

Wainhira estasaun RKM ida bele hamrik tamba iha nia estrutura rasik ne’ebe mak halao mandatu tuir regras ne’ebe mak determina tuir komunidade nia interese.

Estrutura basiku husi Radio Komunidade mak hanesan tenke iha klibur/konselho, manajer no voluntariu.

  1. KONSELHO RADIO
    1. MANAJER RADIO
    1. STAFF VOLUNTARIU
    1. Klibur nia funsaun mak atu tau matan ba klalaok husi radio komunidade, no klibur hili diretamente husi komunidade ne’ebe maka radio komunidade partensi ba.
    1. Mekanismu atu hili konselho tenke liu husi kongresu,
    1. Klibur bele hili husi autoridade komunitariu. Exemplu iha radio RADEKA Jogja, konselho forma husi autoridade komunitariu, hanesan Chefe do suco, chefe aldeia, rep. juventude feto no mane, nune’e bele tau matan ba radio, maibe la signifika atu klibur interven diretamente ba servisu tomak iha radio, maibe atu taumatan deit ba servisu ne’ebe mak jestor ho voluntariu sira halao.

MEMBRU/ESTAFF RADIO KOMUNIDADE

  1. Estaff radio komunidade kompostu husi estasaun manajer no staff
    1. Voluntariu mak hanesan koordenador programa, kor. Teknika, tezoreiru, reporter journalista no broadcaster. Jestor tenke simu salariu kada fulan liu husi kontratu ida, estaff voluntariu ba RKM tenke hetan sub sidiu ki’ik kada fulan hodi bele facilita servisu ne’ebe iha radio wainhira estaff sira simu osan mak sei garantia funsionamentu sustentabilidade radio. Fundus permanente tenke iha nune’e bele suporta ba operasaun radio, no osan sira ne’e mai husi grupo ne’ebe mak nia reprezentante eleitu nudar klibur ba estasaun radio komunidade. Pergunta : iha Timor akontese ka lae?

KNA’AR NO RESPONSABILIDADE  JESTOR

  • Aktividade sira hotu ne’ebe Jestor halao responde diretamente ba klibur/konselho. Jestor tenke hato’o relatoriu finanseiru kona ba projeitu ka programa ne’ebe maka halo tiha ona iha estasaun radio kada fulan tolu dala ida ba ba konselho radio. Deskreve ho detalho aktividades sira iha estasaun radio ba konselho ho membrus sira.
  • Jestor mak iha responsabilidade ba rekrutamentu voluntariu sira  ne’ebe hakarak sai voluntariu iha radio, depois mak hato’o ba konselho. RKM sira Iha Timor-Leste akontese duni nune’e maibe ladun maksimu, tamba menus rekursu financeiru etc.

SERVISU OPERASAUN BA ESTASAUN RADIO KOMUNIDADE

Servisu hotu ne’ebe lao iha radio, klibur/konselho tenke fo fiar ba jestor. Tamba sa?

  • Se konselho radio la permite staff radio atu kontribui ba klalaok radio maka, ema iha estasaun radio sente katak sira nia prezensa ne’e la vale/la importante.
  • Se konselho Radio mak involvean liu iha estasaun, maka klibur sei labele halao kna’ar hanesan orgaun independente, ne’e bele halo komplikadu liu ba konselho atu rezolve karik mosu konflitu ruma, liu liu liga ho finanseiru.
  • Jestor tenke dezemvolve planu servisu no kria modelu negosio ou modelu bisnis ba estasaun radio nune’ebe bele sustenta radio, la signifika katak ho modelu bisnis ne’e buka lukru, maibe hodi bele hamoris radio, se karik komunidade la kontribui.

KNA’AR NO FUNSAUN VOLUNATRIU SIRA IHA RACOM

  • Staff voluntariu: Estasaun Radio Komunidade halao husi voluntariu sira ne’ebe rekruta husi jestor. Estaff tenke ser mai husi ema sira ne’ebe hela iha komunidade nia le’et no besik radio.
  • Koordenador Programa: koordenador programa niresponsabilizasaun mak mak ba dezemvol programa ba nececidade komunidade, liu husi informasaun basiku sira mai husi komunidade.
  • Tekniku: grante kona ba ekipamentus hotu iha RKM ho kontroladu no regularmente no funsiona ho diak, liu his manutensaun ba ekipamentus
  • Tezourero: pessoal ne’ebe responsabiliza ba akuntabilidade no konfirma katak akuntabilidade preciza jere ho diak no transparensia.
  • Staff seluk:  mak hanesan, reporter, operador, aprezentador/a, sikurity no mos kliner. Ho objektivu apoiu liu husi kontribui informasaun ba koordenador sira, katak RKM nia aktivdades lao hela, liu liu koordenador programa.

PROGRAMAMASAUN

  • Estasaun RACOM tenke refleta nececidade husi komunidade
  • Programa tenke diversio (oi-oin) hanesankomunidade ne’e rasik.
  • Programa tenke inklui lian hotu ne’ebe mak koalia iha komunidade refere. (mambae, kemak makasae, nauete, galolen…..etc)….programa sira ne’e inklui:
  • Jornal informasaun (Estasaun RACOM tenke fo sai jurnal ka informasaun regularmente kada loron. Programa jurnalis tenke ser 90% husi lokal no inklui lian natural rasik iha komunidade no jornalis rfere tenke interasadu)
  • Programa kultura (Estasaun RACOM tenke selebra kultura lokal liu husi programa regular, ka fo sai prog. Kultural bebeik)
  • Tarjetu programa (Estasaun RACOM kompleta nececidade ne’ebe estasaun radio komersiu no estasaun radio publiku la iha. Bele produs programas segmentus espesifiku husi komunidade no ema hotu). Exemplu programa ba labarik bele fo sai iha radio no programa sira ne’e tenke apropriade. Iha RKM Maubisse halao parseria ho ONG Maubisse hari Futuru, halao programa labarik fulan ida dala ida.

KOMUNIDADE NE’EBE PARTE HUSI ETASAUN RACOM

  • Sentimentu komunidade sai nain ba radio komunidade sei fo impaktu positivu ba susesu Estasaun RKM.
  • Se membrus komunidade sente katak sira mak sai nain ba Estasaun RKM, sira sei involve-an maske servisu voluntariu, komunidade sei hola parte  ba programa ka halo doasaun orsamentu ba estasaun radio.
  • Presidente konselho ho jestor tenke servisu maka’as no servisu hamutuk no garante katak, komunidade mak sei halao papel sentral ba operasaun Radio .
  • Se estasaun RKM kompriende nececidade komunidade, tenke hakbesik-an ho komunidade regularmente, no iha dalan oi-oin atu hakbesik-an ba komunidade no faktus ne’e hatudu katak komunidade hakarak atu involve iha Estasaun RKM. Oinsa atu atu atinji lalaok estasaun RKM hanesan estasaun           ne’ebe nain ba komunidade, depende ba jestaun abilidade    konselho radio no jestor atu halo oinsa mak komunidade bele hakbesikan ba Easatan RKM.

FOKUS GRUP

  • Diskusaun fokus grupu, du’udar mekanismu diak ida atun hetan informasaun konkreta kona ba saida mak estasaun RKM halao.
  • Diskusaun fokus grup tenke ser konsiste ema liu husi nain 16-20,
  • iha diskusaun grupo ida ne’e, precisa inklui mos feto no diskusaun grupo tenke konsiste husi demografiku atu bele hetan sampel reprezentativu husi rona nain.
  • Fokus grupo bele halao husi estaff estasaun radio ne’ebe hetan ona treinamentu.
  • Mudansa social
  • Estasaun Radio Komunidade bele sai pontu sentru atu halibur informasaun hodi fahe ba komunidade, ida ne’e bele kontribui no hasa’e ka aumenta konhecimentu komunidade liu husi aktividades ne’ebe mak radio halao iha studio laran no mos iha liur.
  • Exemplu: Iha gunung merapi indonesia, mosu erosaun relasiona ho gunung merapi ne’ebe dala ruma nakfera hodi fo afeta ba komunidade sira nia kintal, animal no hela fatin, tamba ne’e radio komunidade lintas merapi kria programa ne’ebe hanaran informa lalais, hodi fo anunciu ba komunidade atu hases an antes husi fatin refere, antes de akontese letusan gunung merapi. Ho anunciu ne’ebe Radio fo, Ikus mai kuandu akontese desastre iha fatin refere komunidade sira hado’ok an ona.

MUDANSA SOCIAL

Kustu ba operasaun estasaun radio komunidade kiik los. Geralmente, kustus inkluidu utilidades hanesan – eletrisidade no telefone, fundu reservadu hodi sosa sasan eqipamento ne’ebe mak at, kustu ba supply office (CDR, Pila, surat tahan) no kustu ba manutensaun geral. Atu bele garante sustentabilidade radio komunidade maka:

  1. Staff radio komunidade mai housi voluntariu ne’ebe mak iha komunidade.
  2. Operasaun estasaun radio komunidade la iha intensaun atu buka lukru, maski estasaun radio komunidade mos persija sustentabel, atu nune’e bele eziste nafatin.
  3. Staff managementu tenser treinu konaba oinsa buka fundus – housi komunidade lokal, nasional no internasional.
  4. Iha dalan oioin ba estasaun RKM atu hetan fundus. Dalan hirak ne’e mak hanesan tuir mai ne’e:
  5. Reklamasaun/Iklan: faan reklamasaun.
  6. Grupu Negosio: bele faan reklamasaun iha grupu no fahe reklamasaun ba estasaun iha merkadu kiik liu hosi komisaun kiik ida.
  7. Troka/Barter: Barter ka troka sasan ho sasan, Por ezemplu, manager estasaun radio iha Ermera, Timor-Leste, regiaun produs kafe mayoria, iha idea atu anunsiu folin merkadu kafe ba toos-na’in quandu sira hakarak kontribui kafe saku ida ba estasaun radio.
  8. Fund raising no Grant writing: Radio Komunidade bele buka fundus liu husi hakerek proposta ba doadores no bele hetan liu husi ONGs no ajensia governo balun ne’ebe mak fo tulun por exemplu (USAID, AusAID, UNDP, UNESCO, UNICEF, Search For Common Ground no seluk-seluk tan).

PROGRAMA ATU HETAN SPONSORSHIP/AJUDUS:

Estasaun radio komunidade bele halo aprosimasaun ba ema sira nebe mak halao atividades bisnis, ONGs no departamento husi governo hodi fo sponshorsip ba programa husi estasaun radio rasik wainhira programa hirak ne’e, iha relasaun mos ho organijasaun hirak ne’e nia produtu ou iha relasaun ho sira nian visaun. Por exemplo, kria especial programa konaba fornese informasaun nebe mak iha relasaun ho moras HIV/AIDS iha loron Mundial ba moras AIDs ou salae kria programas nebe mak foka liu konaba problema saude geral. Programas hirak nebe mak detalaidu no mos ho tipu asistensia nebe mak diferente, bele validu liu wainhira implementa iha iha area nebe mak local sei bele atrai hodi hetan suporta husi ONGs sira.

PROMOSAUN BA ESTASAUN RADIO:

Promosaun ba estasaun radio bele ajuda hamosu fundu atu suporta ba estasaun radio. Promosaun bele aumenta partisipasaun rona nain hodi nune’e bele atrai ema atu mai tau sira nia reklame iha estasaun radio. Liu husi dalan ne’e, sei hasa’e mos konsiensia husi estasaun radio hodi bele serbisu hamutuk ho duadores nebe mak iha potensia atu suporta. Iha dalan barak atu promove estasaun radio komunidade mak hanesan: Promosaun ba kursu, promosaun liu husi media social, rede servisu, forum ba komunidade.

PROMOSAUN KRUS KATAK: Estasaun radio komunidade ida nebe mak hamosu notisia local karik bele halo promosaun ida liu husi akordu ho media print (Jornal) hodi oferese istoria ba media print (Jornal) hodi nune’e media print sira bele halo reklame iha sira nia journal konaba estasaun radio. Dalan ida ne’e bele mos hametin ligasaun entre estasaun radio ho media print (Jornal)

PROMOSAUN LIU HUSI MEDIA SOCIAL: Fatin ba media online mak hanesan facebook nudar fatin ne’ebe mak gratuita atu asesu no mos ema se deit bele le, iha fatin nebe deit wainhira hetan asesu ba internet. Publikasaun konaba informasaun hanesan schedules programa, iventus ne’ebe mak sei tuir mai no notisia local husi estasaun radio bele hato’o liu husi fatin ne’e nudar dalan promosaun ida.

Rede Servisu: Estasaun manager tenki regular halao kontakto ho duadores pontesiais no mos suportador sira liu husi telefone, internet ou bele hasoru malu personalmente. Ida ne’e importante tamba bele hamosu lista kontaktu foun housi duadores hotu, bisnis na’in sira no mos organijasaun husi governo no ONGs.

Forum ba Komunidade: Estasaun radio komunidade bele forte wainhira hetan partisipasaun husi komunidade rasik. Atu bele atrai liu tan partisipasaun komunidade, estasaun radio komunidade bele atrai rona nain foun liu husi hamosu dialogo iha forum komunidade ho issue local. Por exemplo, issue konaba estarada nasionais ou bele mos issue konaba avaliabilidade husi asistensia mediku emergensia ba komunidade. Lideransa local no representante husi governo, representante husi ONGs, bisnis nain sira no representante komunidade husi seitor oinoin bele mos hetan konvida atu partisipa iha forum komunidade.

FONTES BA SUPORTADOR SELSELUK:

Ronan na’in/membrus komunidade:

Estasaun radio komunidade labele moris ba tempu naruk wainhira laiha suporta husi komunidade. Estasaun radio tenki garante katak membrus komunidade bele hatene konaba oinsa sira bele ajuda ou partisipa iha programa radio.

Eskolantes no universitaria:

Dejenvolve rede serbisu entre estasaun radio ho eskola pre skundaria, sekundaria no mos nivel universitaria. Liu husi mekanismo ne’e, estasaun radio bele hetan voluntario foun, truka malu abilidade no mos bele haten ema ne’ebe mak talentu iha area on air/siaran. Estasaun radio komunidade bele halo aprosimasaun ba profesores iha eskola sekundario karik sira bele enkoraja estudantes sira atu bele involve iha estasaun radio liu husi mekanismu oin-oin.

SAIDA MAK ESTASAUN MANAGER PERSIJA ATU HATENE:

Atu hetan susesu wainhira promove sira nia estasun radio, hodi garante fundus no mos hetan suporta seluk, kada estasaun manager tenki hatene konaba:

  1. Se mak sira nia komunidade no saida mak komunidade hakarak husi estasaun radio.
    1. Bisnis saida deit mak ejiste, liu-liu konaba bisnis iha nivel lokal no saida mak bisnis na’in sira ne’e halo
    1. ONGs, grupus no organijasaun saida deit mak ejiste iha ita bo’ot nia area estasaun radio no saida mak sira sei halo no precisa halo
    1. Diferentes entres ministerio husi governo baseandu ba sira nia papel no mos kontaktu husi ministerio relavante.

Treinamentu :

Treinamentu hanesan buat ne’ebe mak kritiku tebes hodi hetan susesu ba estasaun radio komunidade. Treinamentu ne’ebe mak di’ak, iha parte gestaun, iha parte Jurnalizmu ka iha parte dezemvolvimentu skill tekniku, mak sei sai nu’udar xave ba sustentabilidade. Elementu importante seluk maka transfere abilidade hirak ne’e, housi staff tuan ba staff foun.

Gestaun/Managementu :

Estasaun radio komunidade tenser iha gerente ka manager ne’ebe interesadu atu dezemvolve nia skill iha gestaun. Manager ne’ebe susesu, tenki hatene oinsa atu dezemvolve planu servisu no modelu negosiu ne’ebe bele lori estasaun radio komunidade ba sustentabelidade. Manager tenser iha kbi’it atu bele performa abilidade tomak housi ninia staff. – hahu housi hala’o interviu no edit digital software, bele komprende funsionamento komputador ho di’ak no mos bele performa manutensaun baziku ba equipamentu.Wainhira manager iha skill hirak ne’e, nia sei transfere ba membru staff foun sira.

Jurnalismu :

Treinamentu ba reporter husi radio komunidade, ne’e buat ida importante tanba komunidade fiar sira atu fahe notisias ne’ebe akuradu no balansu. Staff husi estasaun radio tenser iha kompreinsaun klaru konaba standar etiku internasional no kaer metin standar ne’e. Se estasaun radio komunidade lakon nia kredibilidade hanesan rezultadu housi fo sai informasaun la akuradu, sei difikulta tebes atu hetan fali komunidade nia konfiansa. Iha prosesu dezemvolvimentu mundial, ONG internasionais ne’ebe tau matan ba dezemvolvimentu media, dala barak implementa projetus. Projetus hirak ne’e inklui mos treinamentu regular ba jornalista.

Estasaun Manager radio komunidade tenser aproveita treinamnetu ne’e, no konfirma katak reporter ne’ebe mak atende ka tuir ona workshop tenser transfere skill ba staff sira seluk.

Tekniku

Se equipamentu balun husi estasaun radio komunidade mak at ou la funsiona dalawain halo mos estasaun radio labele funsiona. Ho realidade henesan ne’e, importante mak iha estasaun radio tenser iha staff ida mak tuir treinamentu iha area tekniku. Se failansu equipamentu ladun fo impaktu bo’ot ba estasaun radio, estasaun radio bele lafunsiona ba tempu badak maibe failansu ki’ik oan bele sai mos difikuldade bo’ot ba estasaun radio, wainhira iha estasaun radio laiha ema ne’ebe mak treinadu iha area abilidade ba parte tekniku.

Se iha ema ruma iha komunidade ne’ebe hakarak serbisu hodi hadia komputador no equipamentu seluk, ne’e di’ak liu tan, ba estasaun radio atu hatene no haree, se karik nia bele servisu oras balun kada fulan ho voluntariumente atu haree no mantein equipamentu.

Asosiasaun RACOM bele sai fatin ne’ebe mak diak atu fasilita buka treinamentu tekniku ba staff husi estasaun radio komunidade, bele fo mos apoiu ba manutensaun ba equipamentu wainhira iha kolaborasaun entre estasaun radio ho asosiasaun. bele mos ho parseiru seluk.

Mentor/Konselho

Atu bele hakbi’it kapasidade husi manager/gerente, estasaun radio komunidade persija hetan mentor/konselho. Nu’udar mentor bele servi ba estasaun radio hanesan papel importante ida. Asosiasaun radio komunidade karik bele iha kbi’it atu fasilita ema ida atu sai nudar mentor iha estasaun radio komunidade. Mentor ne’e persija ema ne’ebe ho skill makaas no iha konhesemento konaba radio komunidade hodi ne’e, bele ajuda deriji estasaun atu lao tuir misaun hodi kontinua atu hakbesik an ba komunidade.

RACOM TL, iha deit konselho, maibe mentor ne’ebe atu kompriende klean kona ba racom hodi bele ajuda diriji estasaun RACOM hodi lao tuir misaun no kontinua hakbesik ba komunidade susar uitoan. (Presica hadia no hare ida ne’e)

INDIKADORES:

Buat ne’ebe dala barak doadores potesial sira  hare, molok atu investe iha estasaun radio komunidade ida mak, estasaun radio refere efektivu ka lae, hodi fo susesu wainhira responde ba nesecidade husi komunidade.

Iha dalan oi oin atu determina katak estasaun radio komunidade ne’e lao ka lae? Se lao karik halo oinsa mak  radio komunidade refere bele lao?

Tuir president Bill Sieming, ba organizasaun media developing Radio Partners, halibur hanoin ka ideias balun kona ba  buat ne’ebe nia fiar hanesan pasu esensial ba radio komunidade atu  serve komunidade efetivament no buat sira ne’e maka inklui hanesan tuir mai ne’e:

  • Estasaun Radio tenke iha missaun klaru ne’ebe mak informa liu husi programas, iklan no hetan desizaun. Staff membru ida idak no voluntariu kompriende missaun radio komunidade no uza missaun ne’e atu diriji estasaun.
  • Estasaun radio tenke iha audensia definidu no hakuak audensia kontinuamente, ou bebeik
  • Iha jeitu ka iha modelu kona ba aprezentasaun iha radio komunidade, no tenke ho faktus. No estasaun radio labele kopia ka dupla servisu ne’ebe esiste ona iha radio komunidade.
  • Reputasaun husi radio komunidade tenke independente husi influensia no iha standar professional jornalismu ne’ebe akurasi, justu no balansu ba programa informasaun sira.
  • Promove programa lokal no musikas sira, liga ho lian, kultura ne’ebe esiste iha fatin ne’ebe radio komunidade esiste ba.
  • Kria relasaun ho stakeholder sira, inklui konselho radio, staff, doador, reklamador no rona nain ne’ebe iha interese hodi enkoraja programa kreativu sira hanesan puisia, musika lokal, kultura lokal etc iha RACOM.
  • Iha independecia ba finanseiru katak fundus ne’ebe hetan ka suporta husi doador ka organizasaun relevenate no governu sira, laos atu ongkos hodi hato’o programa sira ne’ebe fo impaktu negativu  ba interese komum, maibe ho apoiu fundus ka material ne’ebe iha ho abjektivu atu tulun programsaun radio no fo sai programa ka noticias ne’ebe organizasaun ka instituisaun relevante sira nian no hanoin katak la fo impaktu negativu ba ema ruma ka organizasaun nia naran no servisu sira.
  • Klibur ka konselho tenke ativu iha radio, tamba konselho ne’ebe eleitu husi presidente ho membrus sira reprezenta  husi komunidade.
  • Kode etika  obrigatoriamente tenke esiste no estabelese iha RACOM ba jestor, ho staff ka voluntariu sira, perante halao kna’ar iha radio komunidade, nue’e la bele iha intervensaun pessoal ruma iha estasaun radio komunidade.
  • Assuntu lubuk ne’ebe mensiona iha leten kona ba indikadores ba RACOM, esensial tebes katak, estasaun RACOM hetan monitorizasaun husi komunidade rasik, no mos husi asosiasaun radio komunidade ….. “maibe susar uitoan katak iha timor Assosiasaun Radio Komunidade mos kudeik hela e labele halo nia funsaun ho maksimu (Fundus no Rekursu Humanus)”
  • Maske nune’e, Papel radio komunidade importante tebes no precisa kritiku no iha obrigasaun fahe programa informasaun tantu lokal no nasional ba komunidade, konfirma katak komunidade ne’ebe hakarak hetan oportunidade hodi hola parte iha estasaun radio komunidade, ne’e importante tebes, tamba radio komunidade mai husi komunidade, ba komunidade no iha komunidade. signifika katak, informasaun hotu ne’ebe mai husi komunidade sei fila hikas fali ba komunidade, liu husi transmisaun.

Antes atan ha’u termina hakarak husik hela lia fuan simples ida katak:

Radio komunidade maske hakat neneik maibe hakat bebeik, hakat hamutuk ho komunidade, halori informasaun ba no mai iha komunidade. No radio komunidade mai husi komunidade iha komunidade no ba komunidade.

Hakerek Nain Joaquim de Fatima Coutinho, L. CG

Jestor Radio Komunidade Maubisse Mauloko.

0 0 votes
Article Rating
Subscribe
Notify of
guest
0 Comments
Inline Feedbacks
View all comments